Uhtna raamatukogu
Tänase Uhtna raamatukogu alguseks peetakse 1.detsembrit 1947.a. Raamatukogu asus Sämi algkooli juhataja kabinetis (8 m²) ja kandis nimetust Sõmeru valla Sämi raamatukogu. Raamatud saadi kohalikelt elanikelt annetustena ja teistelt raamatukogudelt. 1950.a. koliti Sämi külas eramajja, kus raamatukogu käsutusse jäi 1 tuba.
Ajalehes Punane Täht 6.09.1960 a. kirjutas Ellen Rätsep, et „Sõmeru valla täitevkomitee eraldas 1947.a Uhtna raamatukogust Sämis olnud filiaali jaoks 500 köidet.“ Samas pole säilinud ühtegi kirjalikku allikat, et Uhtnas oleks raamatukogu olnud. On suulised mälestused, et „mõisahoones vist midagi oli, segastel aegadel kui oli mõisas Uhtna vallavalitsus, siis midagi laenutati. ..“ Kui teada, et mõis kuulus kuni II maailmasõja puhkemiseni sukavabrikant Oskar Kilgasele, pärast sõda oli hoones ENSV Sõmeru sideagentuur ja lühikest aega Uhtna vallamaja ja Sõmeru valla täitevkomitee, siis võib arvata, et seal juures tegutses ka raamatukogu.
1951.aastal koliti raamatukogu Uhtna mõisahoonesse, kuhu oli tekkinud piirkonna keskus.
Uhtna mõisahoonesse jäi raamatukogu kuni kolhooside lagunemiseni ja varade tagastamiseni 1994.a. Uhtna mõis tagastati Oskar Kilgase pärijatele ning raamatukogu kolis lasteaiahoonesse, kus laste arvu vähenemise tõttu oli üks rühmaboks tühjaks jäänud.
Uhtna raamatukogu
Tänase Uhtna raamatukogu alguseks peetakse 1.detsembrit 1947.a. Raamatukogu asus Sämi algkooli juhataja kabinetis (8 m²) ja kandis nimetust Sõmeru valla Sämi raamatukogu. Raamatud saadi kohalikelt elanikelt annetustena ja teistelt raamatukogudelt. 1950.a. koliti Sämi külas eramajja, kus raamatukogu käsutusse jäi 1 tuba.
Ajalehes Punane Täht 6.09.1960 a. kirjutas Ellen Rätsep, et „Sõmeru valla täitevkomitee eraldas 1947.a Uhtna raamatukogust Sämis olnud filiaali jaoks 500 köidet.“ Samas pole säilinud ühtegi kirjalikku allikat, et Uhtnas oleks raamatukogu olnud. On suulised mälestused, et „mõisahoones vist midagi oli, segastel aegadel kui oli mõisas Uhtna vallavalitsus, siis midagi laenutati. ..“ Kui teada, et mõis kuulus kuni II maailmasõja puhkemiseni sukavabrikant Oskar Kilgasele, pärast sõda oli hoones ENSV Sõmeru sideagentuur ja lühikest aega Uhtna vallamaja ja Sõmeru valla täitevkomitee, siis võib arvata, et seal juures tegutses ka raamatukogu.
1951.aastal koliti raamatukogu Uhtna mõisahoonesse, kuhu oli tekkinud piirkonna keskus.
Uhtna mõisahoonesse jäi raamatukogu kuni kolhooside lagunemiseni ja varade tagastamiseni 1994.a. Uhtna mõis tagastati Oskar Kilgase pärijatele ning raamatukogu kolis lasteaiahoonesse, kus laste arvu vähenemise tõttu oli üks rühmaboks tühjaks jäänud.
Uhtnas avati Eesti esimene topoteek
9. novembril 2016 avati Uhtnas Eesti esimene topoteek. Topoteek on kogukondadele (küla, vald, selts vm) suunatud veebiplatvorm foto- aga ka muu kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks ehk külamuuseum sinu kodus, mida võid külastada just siis kui tuju tuleb.
Uhtna topoteegis on fotod ja dokumendid mis saadud meie inimeste kodudest, raamatukogu kappides leiduvates arhiivimaterjalidest ning koolimuuseumist. Iga Uhtnakas saab topoteegi täiendamisele kaasa aidata, kui jagab oma vanu fotosid ja ajalooürikuid raamatukoguga.
Uhtnas avati Eesti esimene topoteek
9. novembril 2016 avati Uhtnas Eesti esimene topoteek. Topoteek on kogukondadele (küla, vald, selts vm) suunatud veebiplatvorm foto- aga ka muu kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks ehk külamuuseum sinu kodus, mida võid külastada just siis kui tuju tuleb.
Uhtna topoteegis on fotod ja dokumendid mis saadud meie inimeste kodudest, raamatukogu kappides leiduvates arhiivimaterjalidest ning koolimuuseumist. Iga Uhtnakas saab topoteegi täiendamisele kaasa aidata, kui jagab oma vanu fotosid ja ajalooürikuid raamatukoguga.
Lisaks topoteegis leiduvale on raamatukogu kappides suures koguses kohalikku ajalugu: pasunakoori, laulukoori, tantsuringide, näiteringide ja mandoliiniorkestri ajalookroonikad.